Radioloogia

Radioloogia õppepäev toimus 17. aprillil Kliinikumis, õppejõuks oli Martin Reim. Radioloogias diagnoositakse haigusi kasutades enamjaolt kiirgusallikaid ja ultraheli. Radioloogias on uurimismeetoditena kasutusel röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia , magnetresonantstomograafia ja angiograafia. Räägiti radioloogia ajaloost ja üldiselt radioloogide tööst. Samuti mainiti, et ka veterinaarias on kasutusel radioloogia. Seejärel näitati radioloogias tehtavaid uuringuid, milleks on röntgen(jäsemed, kopsud, lülisambad, kõhukoobas, koljupiirkond jne.) , kompuutertomograafia, ultraheliuuringud (kõhu ja vaagnaelundite uuringud, veresoonte uuringud, günekoloogilisi uuringud, raseda uuringud, rinnanäärmete uuringud, kilpnääre uuringud). Samuti näidati kaitseriietust, mis nende töö juurde kuulub.

Otorinolarüngoloogia

Õppepäev toimus Kõrvakliinikus, ning õppejõuks oli dr Indrek Aus. Alustasime loengust, kus esialgu näidati pilte allaneelatud või hingamisteedesse tõmmatud objektidest. Õppejõud rääkis, et enamasti tõmbavad hingamisteedesse asju väikesed lapsed, kes panevad näiteks herneid või muid objekte ninna, kuid on ka täiskasvanuid, kellel vahetevahel on alla neelatud näiteks õllekork või münt. Täiskasvanud kipuvad nohuga ka küüslauku ninna panema, mis ei ole just kõige parem idee. Näitati ka pilte ja räägiti ninast, kõrvast ja kurgust. Nina ja kurguga seoses on kõige levinumad probleemid arsti juurde pöördumisel kas nohu, kurguvalu või siis hingamisteedesse tõmmatud või alla neelatud objektid. Levinumad probleemid kõrvaga on keskkõrvapõletik või siis jällegi objektid, mis on kõrva sattunud (ka putukad). Järgmisena tegime ringkäigu haiglas, kus näidati protseduuri ruume, ning mainiti ka seda, et seal sooritatakse mandli- ja muid nina ja kurguga seonduvaid operatsioone. Protseduuride ruumides näitas dr Aus vahendeid, mida kasutavad sealsed arstid patsientide peal, ning samuti kontrollis dr Aus ühe klassiõe kõrvu, mida saime ise ka soovikorral lähemalt vaadata. Õppepäev oli väga huvitav. Kuigi mulle see eriala huvi ei paku, siis suutis õppejõud selle väga huvitavaks teha, rääkides lihtsalt ja arusaadavalt.

Neuroloogia

Neuroloogia õppepäev toimus 23. jaanuaril Kliinikumis, ning meid juhendas professor Pille Taba. Esialgu rääkis meile prof. Taba üldiselt neuroloogiast, mis on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi haiguste diagnoosimise ja raviga. Meile näidati juba meile teadaolevat närvisüsteemi jagunemist. Seejärel tulid videod, kus näidati näiteks epilepsiahoo käes kannatavat inimest. Räägiti veel Parkinsoni tõvest, ning skisofreeniast. Järgmiseks tutvusime masinatega, mis aitavad tuvastada neuroloogilisi haigusi. Nendeks on elekroentsefalograafia (EEG), millega uuritakse peaaju aktiivsust, elektroneuromüograafia (ENMG), millega mõõdetakse lihaste elektrilist aktiivsust ja kompuutertomograafia (KT), mis kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirtega teeb uuritavast piirkonnast 0,6‒10 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. Neuroloogia pakub mulle huvi, mistõttu oli see õppepäev väga huvitav.

Anestesioloogia

Anestesioloogia ja erakorralise meditsiini õppepäev toimus 13. veebruaril Kliinikumis. Meie juhendajaks sellel õppepäeval oli dr Jaan Sütt. Esialgu jaotati meid gruppidesse, et oleks kergem ringi liikuda, kuna külastasime ka patsiente. Meid jaotati kolme erinevasse intensiivpalatisse: esimene oli üldintensiiv, kus viibivad kõige raskemad haiged, teine intensiivravi palat oli neuroloogilistele haigetele ja kolmas palat oli haigetele, kelle hingamisteed vajavad ravi. Külastasime enda grupiga neuroloogilisi haigeid teises intensiivravi palatis, kus meid juhendas dr Katrin Elmet. Ta rääkis enamasti suhtlemisoskuse vajalikkusest arsti töös ja eriti rõhutas ta õdede tähtsust, kuna neid kiputakse alahindama. Palatis olevates voodites viibisid patsiendid, kellel oli vaja pidevat kontrolli, kuna patsiendid polnud ärkvel. Seejärel nägime erakorralise meditsiini osakonda. Meile tutvustati esialgu kiirabiautosi ja seal sees olevat varustust. Edasi nägime palateid, mis olid mõeldud patsientidele, kelle seisund on väga kriitiline, ning vajadusel saab ka nendes palatites sooritada operatsioone ja elustamist, sest seal on kõik vajalik olemas. Varem ma polnud teadlik nendest ruumidest, ning neid näha oli väga huvitav ja uudne kogemus. Mainiti ka seda, et alati võetakse need patsiendid eelisjärjekorras, sest nende elu võib minutitest sõltuda. Nägime veel ka kipsituba ja protseduuride ruumi. Lõpetuseks rääkis meile dr Jaan Sütt anesteesiast üldiselt, selle ajaloost ja erinevatest anesteesia võimalustest (lokaalanesteesia, üldanesteesia, regionaalanesteesia, masknarkoos jne.) Minu jaoks oli see õppepäev väga huvitav, kuna nägin palju uusi asju, ning sain väga palju teada arstide tööst intensiivpalatites, ning samuti hakkasin õdede tööd rohkem austama.

Kirurgia

Kirurgia õppepäev Kliinikumis toimus 5. detsembril. Õppejõuks oli Toomas Ellervee. Alustasime õppepäeva õpperuumis, kus Ellervee rääkis meile lühidalt kirurgiast. Juba natukese aja pärast saime ise proovida kunstnahal õmblemist. Meile jagati kätte kunstnahaga padjad ja instrumendid, milleks olid kirurgilised käärid ja pintsetid. Samuti saime niidi koos nõelaga, mille pakendi avamiseks oli eraldi tehnika, et nõel ei määrduks. Õppejõud näitas meile, kuidas hoida kääre ja pintsete õigesti käes, ning seejärel saimegi hakata õmblema. Alguses tundus see väga keeruline ja aeganõudev töö, kuid kui sain asjast aru, läks juba kiiremini. Õmblemine oli palju keerulisem, kui ma olin arvanud. Seejärel läksime operatsioonide osakonda. Selleks oli meil vaja panna selga vastav riietus, müts ja mask, kuna osakond on väga steriilne. Alguses saime vaadata läbi akna maksa siirdamist, kuna sinna meid juurde ei lastud. Seejärel liikusime edasi ja saime minna vaatama erinevaid operatsioone, kuna kõik ühte operatsioonisaali minna ei saanud. Umbes 2-4 inimest sai minna ühte operatsioonisaali. Mina sain näha neeru tuumori ehk vähi eemaldamist. Operatsiooni ei viidud läbi avatult, vaid tehti laparoskoopilisel meetodil, kus inimese kõhuõõnest oli sisse viidud laparoskoop, ehk toru, mille otsas on kaamera, ning sellel meetodil on patsiendi toibumine operatsioonist märksa lihtsam. Saime ekraanilt jälgida, mida kirurgid teevad. Väga huvitav oli näha nii lähedalt inimese sisikonda. Neeru tuumori eemaldust ma kahjuks ei näinudki, kuna kirurgidel oli raskusi neeru leidmisega, ning selleks nad pidid päris palju rasvkudet läbi lõikama. Senini on see õppepäev olnud minu kõige lemmikum, kuna sain näha operatsiooni nii lähedalt ja eriti huvitav just seetõttu, kuna on endalgi plaan minna tulevikus kirurgiaga seonduvat eriala õppima.

Stomatoloogia

Stomatoloogia õppepäev 28. novembril toimus Polikliinikumis. Õppejõuks oli Silvia Russak. Alguses oli lühike umbes veerandtunnine sissejuhatus stomatoloogiasse, mis tegeleb suuõõne, hammaste ja lõualuude haiguste raviga. Samuti saime brošüürid hammaste hoolduse kohta. Seejärel tehti ringkäik stomatoloogia osakonnas. Esmalt külastasime õpperuumi, kus tudengid saavad praktiseerida näidiste peal oma tööd. Pärast seda nägime, kuidas saavad tudengid ka päris patsientidel oma oskusi praktiseerida, kuid seda alles kolmandal kursusel. Tagasi loenguruumi jõudes rääkis õppejõud meile stomatoloogia ajaloost. Väga huvitav oli see, et ta tõi näiteks pilte ka enda õppeaastatest. Russak rääkis meile ka üldisest õppekorraldusest ning sain teada, et hambaarsti eriala kestab viis õppeaastat. Sain teada palju erinevaid fakte, näiteks kui varakult tekivad lootel hambad ja kui vähesed inimesed kaks korda päevas hambaid pesevad. Samuti sain teada kui paljudel inimestel populatsioonist esineb hambakaariest. Russak rääkis ka suitsetamise kahjulikkusest ning samuti muudest teguritest, mis hambaid kahjustada võivad. Ka see õppepäev oli väga hariv ja vajalik.

Kardioloogia

Kardioloogia õppepäev toimus 21. novembril Kliinikumis, õppejõuks oli Kristina Lotamõis. Alguses oli loeng, kus seletati kardioloogiast ehk südamehaigustest täpsemalt. Nägime erinevate saatekirjade näiteid, mis olid väga raskesti mõistetavad, kuna sisaldasid palju lühendeid, mis on mitte meditsiini õppijale arusaamatud. Samuti rääkis õppejõud meile vererõhust ja milline on normaalne vererõhk ning ta tõi ka välja selle, et kõrge vererõhk on üks suuremaid surma põhjuseid. Pärast loengut läksime edasi intensiivravi osakonda, kus nägime paari patsienti. Patsientidel oli küljes mitmeid aparaate, mis hoidsid neid stabiilsena. Meile näidati ka elektrilist elustamisseadet, mis elustab inimese eest. Kuna elustamine on niivõrd raske füüsiline töö ning ei pruugi olla piisavalt jõudu, et inimene elustada, siis just sellepärast on see aparaat vajalik. Seejärel saime jälgida kahte erinevat protseduuri: üheks neist oli TEVAR (Thoracic Endovascular Aortic Repair), kus niiöelda parandati aorti sellele võrgu lisamisega. Samuti nägime veresoonte sondeerimist. Viimast oli huvitav vaadata, sest ma küll teadsin selles protseduurist, kuid ma ei teadnud, et inimene on ärkvel kui seda tehakse ja et seda viiakse läbi vaid kohaliku tuimestusega. Minu arvates oli õppepäev väga huvitav ning eriti huvitav oli jälgida TEVAR’it ning sondeerimist.